Tavid
Tavid
  • 43
  • 319 027
Kullastandard #15 Ülo Vooglaid ja Alar Tamming: iseseisev mõtlemine, looming, põhiseadus, paradoksid
Kullastandardi 15. saates on külalisteks sotsiaalteadlane ja Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli loomisel osalenud Ülo Vooglaid ning psühholoog ja Tavidi asutaja Alar Tamming.
Arutleme selle üle, mis on iseseisev mõtlemine ja looming, miks on oluline hoomata erinevaid vaatepunkte ning mis on eeldused inimese arenguks. Samuti räägime, milliseid põhimõtteid järgides on võimalik otsustada ja juhtida.
Vastame küsimusele, kas Eesti juhtimisel järgitakse põhiseadust, mis seisus on demokraatia ja rahasüsteem ja miks on isereguleeruvad süsteemid kõige paremad. Samuti räägime paradoksidest, tantsust ja paljust muust.
Kullastandardi podcastis räägime majandusest ja ühiskonnast avatult ja ausalt. Käsitleme põletavaid teemasid julgelt ja otsekoheselt. Me ei sea endale piiranguid ning julgeme asjadest rääkida nii, nagu nad on.
Kuula kullastandardi saateid ka Spotifys: open.spotify.com/show/4ZvBywz6vRNcESF071Mixo
Külasta majandusuudiste külge Tavidi kodulehel:
tavid.ee/uudised/
#kullastandard #tavid #tavexgroup #podcast #põhiseadus #vooglaid
Переглядів: 2 399

Відео

Hiina muudab kullaturu mängureegleid
Переглядів 61814 днів тому
Tavidi analüütik Mait Kraun selgitab, kuidas idariigid (eelkõige Hiina ja India) on massiliselt kulda ostmas ja mida see tähendab kullaturu jaoks. See on osa suuremast alustrendist, kus globaalse majanduse gravitatsioonipunkt liigub aina lähemale Hiinale ja Indiale. Kulla liikumine läänest itta on tekitanud turul olukorra, kus lääneriikide investorid ei määra enam kulla hinda, vaid seda teevad ...
USA riigivõla mull on just praegu meie silme ees lõhkemas
Переглядів 2 тис.28 днів тому
Tavidi analüütik Mait Kraun selgitab, kuidas USA riigivõla intressimaksete plahvatuslik kasv toob kaasa aastakümneid üles ehitatud võlamulli lõhkemise. Häid lahendusi selles olukorras pole ei Föderaalreservil ega valitsusel ning tundub, et kõik teed viivad lõpuks inflatsioonini. Pikemalt saab lugeda sellest ka Tavidi lehel ilmunud artiklist: tavid.ee/uudised-usa-volamull-on-just-praegu-meie-sil...
Hullumeelne rohepööre ja rahatrükk toovad toorainete 10-kordse hinnatõusu?
Переглядів 1,8 тис.Місяць тому
Täna räägime sellest, kuidas hullumeelses koguses metalle vajav rohepööre ja rekordilistest võlakoormatest tulenev rahatrükk võivad toorainete hinnad tõsta 10-kordseks. Pikemalt saab lugeda sellest ka Tavidi lehel ilmunud artiklist: tavid.ee/toorainete-hinnatousu-jatkumine-toob-inflatsiooni-teise-laine/ Kuula ka Kullastandardi podcasti: ua-cam.com/play/PLTB6BtYH5FTU0Pf2J8B27oqOTuhAeYMzu.html #m...
Miks teenisid Eesti pangad majanduslanguse ajal megakasumeid?
Переглядів 1,2 тис.2 місяці тому
Täna räägime sellest, miks pangad teenisid mullu Eestis ligi miljard eurot kasumit, vaatamata sellele, et Eesti majandus langes. Pikemalt saab lugeda sellest ka Tavidi lehel ilmunud artiklist: tavid.ee/uudised-miks-teenisid-pangad-iga-eesti-tootaja-kohta-kuus-113-eurot-puhaskasumit/ Kuula ka Kullastandardi podcasti: ua-cam.com/play/PLTB6BtYH5FTU0Pf2J8B27oqOTuhAeYMzu.html #majandus #pangandus #t...
Kullastandard #14 Kaius Kiivramees: Miks on oodata inflatsiooni teist lainet?
Переглядів 2,9 тис.2 місяці тому
Kullastandardi 14. saates on külas LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees. Kaius arvab, et maailmas on oodata inflatsiooni teist lainet, sest mitmed olulised alustrendid on pöördunud. Ta selgitab, miks LHV on suure osa oma fondide poolt juhitud rahast paigutanud toorainetesse ja kulda. Samuti räägib Kaius, miks kinnisvara ja aktsiad niivõrd head inflatsioonikaitset tegelikult ei paku. Arutleme ka...
Kullastandard #13 Ivar Leimus: Kuidas eestlastest sai viikingiajal Põhjamaade rikkaim rahvas
Переглядів 1,6 тис.3 місяці тому
Kullastandard 13. saates on külas ajaloolane ja numismaatik Ivar Leimus. Räägime sellest, kuidas tekkisid sõnad "raha ja "raha teenima", kuidas Eestist sai viikingiajal tänu kaubavahetusele Araabia kalifaadiga Põhja-Euroopa rikkaim riik ning millised olid Eestimaa aladel kehtinud rahasüsteemid viimase 1000 aasta jooksul. Ivar räägib loo sellest, kuidas Liivimaalt pärit mees osales Euroopa esime...
Kullastandard #12 Risto Rossar: Ma ei taha olla osa vargusel põhinevast süsteemist
Переглядів 4,3 тис.4 місяці тому
Kullastandardi 12. saates on külas kindlustustarkvara pakkuva Insly asutaja ja bitcoini entusiast Risto Rossar. Räägime sellest, milline võiks olla riigi roll majanduses - arutleme selle üle, kas ja mis määral peaks riik tervishoiu, hariduse, sotsiaalkaitse ja riigikaitsega tegelema. Risto selgitab, kuidas riik ja keskpangad maksude ja inflatsiooni kaudu sisuliselt vargusega tegelevad ning kuid...
Kullastandard #11 Adrian Bachmann: Kehtiv rahasüsteem on ebaeetiline, keskpangad võiks laiali saata
Переглядів 12 тис.6 місяців тому
Kullastandardi 11. saates on külas portaali Makroskoop (makroskoop.ee/) asutaja ja eestvedaja Adrian Bachmann. Adrian räägib, miks on tänapäeva rahasüsteem ebaeetiline ning kuidas see võimaldab väiksel hulgal inimestel teiste arvelt rikastuda. Samuti arutleme, millist rolli mängib kuld tänapäeva rahasüsteemis, millised saavad tulevikus olema globaalse majanduse jõujooned, mis moodi on seotud ma...
Kullastandard #10 Kaarel Ots: Praegune rohepööre on ideoloogiliselt laetud utoopiline plaan
Переглядів 11 тис.6 місяців тому
Kullastandardi kümnendas saates on külas Nasdaq Balti börside ja Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots. Kaarel selgitab, kuidas praegu teostatav rohepööre on ideoloogiliselt laetud plaan, mis on utoopiline ja ülikallis. Arutleme selle üle, kuidas kliima teemal toimub tunnelnägemine, miks on inimesi aastakümneid keskkonnakatastroofiga hirmutatud ning milline võiks olla tervislik lähenemine ...
Kullastandard #9 Martin Kork: Kuidas psühhopaadid ülejäänud ühiskonna arvelt rikastuvad?
Переглядів 4 тис.7 місяців тому
Kullastandardi üheksandas saates on külas näitleja ja bitcoini entusiast Martin Kork. Martin räägib praeguse rahasüsteemi ebaõiglusest ja sellest, kuidas finantssektor ülejäänud ühiskonna arvelt rikastub. Arutleme ka selle üle, kas riik peaks üldse teid ehitama ja riigikaitsega tegelema. Martin usub, et bitcoin on praegu parim eksisteeriv raha ning loodab, et inimesed hakkavad seda laialdaselt ...
Kullastandard #8 Raul Eamets: Eesti peaks laenukoormust suurendama, Trump kaitses USA majandust
Переглядів 2,4 тис.7 місяців тому
Kullastandardi kaheksandas saates on külas Tartu Ülikooli makroökonoomika professor ja pikaaegne eelarvenõukogu esimees Raul Eamets. Räägime Rauliga eelarvepoliitikast ja sellest, kas Eesti peaks oma laenukoormust suurendama. Samuti räägime euroala jätkusuutlikkusest ning raha- ja majanduspoliitikast. Ta selgitab ka seda, miks tema hinnangul Trumpi majanduspoliitika USA majandust tugevamaks muu...
Kullastandard #4 Freed Kruusberg ja Meelis Atonen: Kas panganduskriis jätkub? Mida teeb kulla hind?
Переглядів 1 тис.8 місяців тому
Kullastandardi saate neljandas osas räägime panganduskriisist ja selle võimalikust jätkumisest. Samuti arutleme, mis toimub majanduses ja kas riigid suudavad oma võlgasid tagasi maksta. Vaatame üle kullaturu ja küsime, kas Eesti Pank peaks paljude arenevate maade eeskujul oma kullavarusid täiendama. Stuudios on Tavidi kullasuuna juht Meelis Atonen ja Tavidi väärismetallide diiler Freed Kruusber...
Kullastandard #5 Jaak Valge: Eesti majanduslugu, valuutad ja rahasüsteemid
Переглядів 2,5 тис.8 місяців тому
Kullastandardi viiendas saates on külas majandusajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge. Räägime eelmise sajandi Eesti majandusloost, valuutadest, rahasüsteemidest ning sellest, kuidas on omavahel seotud riigikord, inflatsioon ja jõukus. Saade salvestati 2023. aasta juunis. Kullastandardi podcastis räägime majandusest ja ühiskonnast avatult ja ausalt. Käsitleme põletavaid teemasid julgelt ja o...
Kullastandard 3# Hardo Pajula ja Jüri Martin: Rail Baltica, suur veeuputus ja kõrgem mina (osa 2)
Переглядів 3,9 тис.8 місяців тому
Kullastandardi kolmandas saates on külas Tavidi juhatuse liige Jüri Martin ja kodanikeühenduse Edmund Burke'i Seltsi asutaja ja Tähenduse Teejuhid üks eestvedajatest Hardo Pajula. Räägime lääne tsivilisatsiooni allakäigust, tarbimiskultuurist, postmodernismist, vaimsusest, eneseotsingutest ja paljust muust! Tegemist on kaheosalise saate teise osaga. Esimese osa leiad siit: ua-cam.com/video/uSEx...
Kullastandard #3 Hardo Pajula ja Jüri Martin: tarbimiskultuur ja loodusega kooskõlas elamine (osa 1)
Переглядів 2,8 тис.9 місяців тому
Kullastandard #3 Hardo Pajula ja Jüri Martin: tarbimiskultuur ja loodusega kooskõlas elamine (osa 1)
Kullastandard #2 Meelis Atonen ja Siim Nõmm: Mis saab inflatsioonist ja kulla hinnast?
Переглядів 5309 місяців тому
Kullastandard #2 Meelis Atonen ja Siim Nõmm: Mis saab inflatsioonist ja kulla hinnast?
Kullastandard #1 Siim Nõmm ja Meelis Atonen: Keskpankade elu muutub raskeks
Переглядів 5519 місяців тому
Kullastandard #1 Siim Nõmm ja Meelis Atonen: Keskpankade elu muutub raskeks
Kullastandard #7 Meelis Atonen: Kes on olnud Eestis riigimehed ja miks on oodata veel maksutõuse?
Переглядів 1,7 тис.9 місяців тому
Kullastandard #7 Meelis Atonen: Kes on olnud Eestis riigimehed ja miks on oodata veel maksutõuse?
Kullastandard #6 Peeter Koppel - Kas tänapäeva rahasüsteem on jätkusuutlik?
Переглядів 4,3 тис.10 місяців тому
Kullastandard #6 Peeter Koppel - Kas tänapäeva rahasüsteem on jätkusuutlik?
Kuld - kindlaim vara ebakindlatel aegadel
Переглядів 188 тис.2 роки тому
Kuld - kindlaim vara ebakindlatel aegadel
TAVID - Kuld & Hõbe | Eesti Parimad Ettevõtted 2020 | ETV
Переглядів 1,3 тис.3 роки тому
TAVID - Kuld & Hõbe | Eesti Parimad Ettevõtted 2020 | ETV
Kuidas tulla Südalinnast Tavidi uude peakontorisse Väike-Järve keskuses
Переглядів 7223 роки тому
Kuidas tulla Südalinnast Tavidi uude peakontorisse Väike-Järve keskuses
5. Kas kullal on roll ka tänapäeva majanduses?
Переглядів 8794 роки тому
5. Kas kullal on roll ka tänapäeva majanduses?
6. Mida peaksin kulda ostes silmas pidama?
Переглядів 1,6 тис.4 роки тому
6. Mida peaksin kulda ostes silmas pidama?
8. Mis on kõige olulisem tõde kullast?
Переглядів 1,3 тис.4 роки тому
8. Mis on kõige olulisem tõde kullast?
7. Kuidas kulda hoiustada?
Переглядів 2,5 тис.4 роки тому
7. Kuidas kulda hoiustada?
4. Kui suur osa varast hoida kullas?
Переглядів 1,1 тис.4 роки тому
4. Kui suur osa varast hoida kullas?
3. Miks MITTE investeerida kulda?
Переглядів 1,1 тис.4 роки тому
3. Miks MITTE investeerida kulda?
2. Miks investeerida kulda?
Переглядів 1,7 тис.4 роки тому
2. Miks investeerida kulda?

КОМЕНТАРІ

  • @tiirpmangud9656
    @tiirpmangud9656 День тому

    Piisava koguse info puudust, nimetatakse mõttetuks, kuigi ka kõige väiksem osake omab infot, kuid puudub selle info lugemise v omandamise võime, kuid ka see võtab osa meie mõttest ja mõtlemisest alateadlikult.

  • @martraastas6100
    @martraastas6100 День тому

    Tänan Ülo Vooglaid ja Alar Tamming 👋👌👍🙏... vot see on tase 🙏👍

  • @tiirpmangud9656
    @tiirpmangud9656 День тому

    Mõtlemine sõltub - sinu omadustest, mis algselt on paika pandud DNA ga, selle areng hakkab toimuma vastavalt ümbrusele e keskkonnale e ümbritsev info väli, alates emaüsast toitumisega kuni viimse hingetõmbeni, kuhu vahele mahub kogu su elu. Iga mõtte materiaalses maailmas sinna kuulub bioloogia jkm. on üks seotud elektroonide jada mis on inimesel ajurakukestes, elektroonikas -pooljuhtides jpm. toimub erinev kas salvestu, kraveerimine, mehaaniline , elektrooniline, (sõltuvalt erinevatest keemilistest ühenditest e materjalist) kulumine e kustutus, info muutus ... lühidalt kõik meid ümbritsev infoväli moodustab tervikuna mõtlemise. Mida suuremat infot su omadused lubavad sul omistada, sedarohkem sidususi e leiutisi saad sa kaas teelistele jagada.... väga mahukas teema, nii nagu üks elektron on üks vähim teadaolev mõtte osa...

  • @stout8529
    @stout8529 День тому

    Okei. Ma ei ole veel seda episoodi vaadanud, aga ma arvan et pikalt soiutakse edasisidestusest ja tagasisidestusest ja eelduste loomisest ilma ühiegi konkreetse ettepanekuta eelduste loomiseks. Nii.. ma nüüd vaatan, kas mul oli õigus või on Ülol uus plaat ja grammofon pole enam rikkis.

    • @obliquusfasciculare9963
      @obliquusfasciculare9963 День тому

      😂 Hea nali aga kordamine on tarkuse ema ja Ülo väga hästi teab, et küll vesi lõpuks kivisse augu uuristab

    • @man78249
      @man78249 21 годину тому

      No kui endal on tarkuseteri mida jagada, siis ei maksa vaka all hoida! Palun, ootan põnevusega!

  • @Jassi292
    @Jassi292 7 днів тому

    Väga lahe video, aitäh!

  • @OleMATU-gd8ei
    @OleMATU-gd8ei 8 днів тому

    On tunduvalt kallimad ja väärtuslikumad maavarad kui kuld.Aga edu teile rääkides kullast.

  • @VEIKKOPILLER
    @VEIKKOPILLER 11 днів тому

    Väga tark jutt palun kuulake.

  • @MikkPuravik
    @MikkPuravik 15 днів тому

    Hästi tehtud ja huvitav!

  • @piretveski9399
    @piretveski9399 21 день тому

    No kuulge - Sirgalas ei tehtud midagi " heas usus " .Kasum ,raha teenimine ja selle kaudu võim .Ehk - ressursside valdamine , nagu alati.

  • @augustsoomre4795
    @augustsoomre4795 29 днів тому

    Õpetussõnad 22:7 Rikas valitseb vaeste üle ja laenaja on laenuandja ori.26 Ära ole nende seas, kes kätt löövad, kes hakkavad käendajaks võlgade eest! 27 Kui sul ei ole, millega maksta, miks peaks võetama su voodi su alt? 28 Ära nihuta igivana piirimärki, mille su esiisad on seadnud! Koguja 5: Elu tühisus 7 Kui sa näed, et maal rõhutakse vaest ja et õigus ja õiglus kistakse käest, siis ära selle üle imesta; sest ülemuse üle valvab ülemus ja nende üle on veelgi ülemaid. 8 Aga maale on kindlasti kasulik, et viljeldavatel põldudel oleks kuningas. Jeesus Siirak 31: Rikkusest 1 Rikkuse valvamine kurnab ihu ja mure selle pärast viib une. 2 Murelik valvsus ei lase uinuda, äratab unest nagu raske haigus. 3 Rikas näeb vaeva raha kogumisega ja puhates naudib ta oma küllust. 4 Vaene näeb vaeva kokkuhoidliku eluga ja puhates jääb ta puudusesse. 5 Kes armastab kulda, ei jää patuta, ja kes raha taga ajab, seda petetakse. 6 Kuld on saanud õnnetuseks paljudele, nad on ise näinud oma hävingut. 7 Kuld on selle kummardajale tõkkepuuks, kullaga püütakse iga meeletut narri. 8 Õnnis on rikas, kes leitakse olevat laitmatu ja kes ei jookse kulla järele. Pauluse esimene kiri Timoteosele 6: Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. 9 Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. 17 Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks; 18 käsi neil teha head, saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega, 19 talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust.

  • @ettearvamatuminevik4265
    @ettearvamatuminevik4265 29 днів тому

    Edu tegemistes. Ootan huviga järgmisi saateid. Aga... Arvestada tuleb ka seda, et vastaspool ei maga. Tõenäoliselt mõtlevad nad pidevalt kuidas olukorrast välja tulla, ennustatavat krahhi sujuvamaks muuta jne.. Võiksid teha saate selle nn. vastaspoole perspektiivist, võtta endale teoreetiliselt ülesanne süsteem sellest kriisist välja tuua. Ehk siis: kuidas "nemad" käituvad, mida ette võtavad, et pääseda? Vaevalt, et nad käed taskus seisavad ja lõppu ootavad.

  • @Jaanakool2
    @Jaanakool2 29 днів тому

    Ainult suur sõda võimaldab USA majandusel ellu jääda? Sõda nulliks kõik võlad ja nagu ll ilmasõja lõpuks, saab USA militaartööstus hüperkasumeid, sellal kui Euroopa, Vene, Hiina ja moslemid üksteist maa sisse taovad?

  • @raxxx100
    @raxxx100 29 днів тому

    Võrklaevale oleks see väga hariv

  • @tiirpmangud9656
    @tiirpmangud9656 Місяць тому

    Suured onud võtavad oma liivakastimängus vastu otsuse et liiva kastist välja ei viska vaid toome juurde - raha maailmas on väljamõeldud erinevaid mängu reegleid, kes kasti (mammonat) mängima ei mahu, need peavad omale teise kasti mänguks leidma...

  • @ylovaht2097
    @ylovaht2097 Місяць тому

    Kolonialismi kaigas PEAB olema et oma vahel ei madistaks esimese laine nö. Rikkad... Välismaa pangad aitavad vähem kui oma omad aga mass on suurem

  • @ylovaht2097
    @ylovaht2097 Місяць тому

    AMERICAN MEDIA GROUP on rohkem varjatud kui Ameerika hääl ehk tegelikult on vaja AINULT mäsu executive orders keti avamiseks ja debit on AINULT 7 miljardit ,muu on pettus pettuse peale RUMOR MILLS READING ROOM admirali data järgi aaga mitte eestile avaldamiseks ehkki kulkopika klubis juba olete

  • @bitcoineesti
    @bitcoineesti Місяць тому

    Fiat endgame.

  • @vilkin6666
    @vilkin6666 Місяць тому

    Väga sisukas, edu

  • @TheTykk
    @TheTykk Місяць тому

    Järgmine saate teema: Võimalikud tagajärjed: a, b, c Kuidas Eurot mõjutab?

  • @FiZc
    @FiZc Місяць тому

    Nii ta umbes on vast kui me samamoodi edasi tiksume. Mis arvatakse sellest laenust, kui Hiina, Iraani ja Venemaaga suurem sõda tuleb? Kas võidu puhul andestatakse laen? Kaotuse puhul vist laenul enam tähtsust pole.

  • @MikkPuravik
    @MikkPuravik Місяць тому

    Hariv saade. Tänan!

  • @aldursalomon3200
    @aldursalomon3200 Місяць тому

    Asi SELGE ! Selleks , et rohepöördega maailm päästa , tuleb terve maailm perrse keerata. Debiilikute kari . Maailma valitsusi juhivad idioodid.

  • @FiZc
    @FiZc Місяць тому

    Tüüp keda ma vahel olen kuulanud nimetab seda perioodilist toorainete hinnamuutust Kondratiev cycle'iks. Tüübi nimi David Murrin. Väidab, et need tsüklid tugevalt seotud suurte konfliktidega, kus kasvavad sotsiaalsed süsteemid üritavad kontrolli saada vanade süsteemide üle. Räägib, et oli Ukrainas toimuva ennustanud ja tõenäosus veelgi kõrgem, et see aasta Hiina hävitab tunniga enamus USA lennukikandjad. Eesmärk võtta kontroll aasias ja siis kogu maailmas. Mineviku järgi tuleviku ennustamine kahtlane, aga jutt on minu jaoks huvitavam, kui enamus Hollywoodi filmid.

  • @eerotiitus9817
    @eerotiitus9817 Місяць тому

    Tänan ülevaate eest. Ei teagi ühtegi podcasti eestis, mis püüaks seletada asju nii nagu nagu need on. Ehk siis, et mõista miks me oleme seal, kus me oleme, tuleb minna tagasi ja näha miks me tegime just need valikud, mis oli algne mõte ja mis välja tuli. Rohepöörde juures on kõige jaburam see, minu arusaamatu järgi, et selle teostamiseks on vaja energiat aga täna toimiv energia on halb,aga ilma selle halva energiata ei sütti pirn, ei jõua leib poodi jne. Võtame korraks homme ära nafta kogu maailmast ja vaatame mis juhtub. Iga 100päeva tagant 1 trillion. Veidi kirjeldan, kui suur on 1trillion. Kui te oleksite sündinud aastal 0 ja paneksite igal järgneval aastal kõrvale 1million dollarit, kui elate Ameerikas, siis aastaks 2020 ei oleks te veel trillionäär.

  • @GiveMeEyeballs
    @GiveMeEyeballs Місяць тому

    inimvaenulik süsteem

  • @veljoraide294
    @veljoraide294 Місяць тому

    Väga hea. Ilus oli vaadata elektri ja sisepõlemismootoriga auto võrdlust. Graafikul nägi see vägagi ilus välja. Kui sinna otsa lisada ka mõlema auto utiliseerimine ja materjalide taaskasutus on see pilt veelgi ilusam. Sisepõlemisega mootoritel tuleb lasta "vabalt hingata".

  • @tiirpmangud9656
    @tiirpmangud9656 2 місяці тому

    Ja mis selle teadmisega peale hakkata? Kõik panka tööle, köik pangad kinni, eesti tblavalitsus maha.... ükski asi ei mõjuta siin enamus eesti orjarahvast...

  • @andreaskuldma1058
    @andreaskuldma1058 2 місяці тому

    Veel uks valetaja..!

  • @andreaskuldma1058
    @andreaskuldma1058 2 місяці тому

    Ei teadnud ki et Eestil on olemas oma pank..! Tean et Rootsi pangad on Eestis,Soome,Daani..Tuutu luulu juttukesi ajad..!

  • @ylovaht2097
    @ylovaht2097 2 місяці тому

    Ermitaaz😊

  • @vellokohelik6099
    @vellokohelik6099 2 місяці тому

    Väga tänuväärne töö! Ime, et finantsalal üldse veel leidub kedagi, kes selle korruptiivse rahandussüsteemi mahhinatsioone rahvale selgitavad.

  • @obliquusfasciculare9963
    @obliquusfasciculare9963 2 місяці тому

    Aitäh, väga hea seletus

  • @eerotiitus9817
    @eerotiitus9817 2 місяці тому

    Kõik väga kena. Kas oskad selgitada, kuidas sünnib raha?

    • @TavexGroup
      @TavexGroup 2 місяці тому

      Kindlasti tuleb ka sellest tulevikus video :)

    • @eerotiitus9817
      @eerotiitus9817 2 місяці тому

      Olen selle kohta uurinud viimased 2a. Kas vastab tõele, et kui pank laenab mulle 10000eurot siis reaalselt peab pank tagama keskpanga jaoks 1000eurot reaal reserve ja üle jäänud 9000sünnib lihtsalt õhust.

  • @user-bh4pq4cy3m
    @user-bh4pq4cy3m 2 місяці тому

    See oli väga hea teema mida selgitada lihtsalt, sest arvan, et enamik inimesi ka need kes on panagast laenu võtnud ei jaga neid põhialuseid. Kurb või lausa kahetsusväärne on, et ERR kui riigimeedia ei hari inimesi vaid teeb pankadega koostööd ja aitab neil inimesi röövida

  • @mario34652
    @mario34652 2 місяці тому

    Hästi selgitatud ja tore, et ausalt asjast räägitakse. Põhimõtteliselt keskpank trükkis raha metsikult juurde, mis tekitas inflatsiooni. Inflatsioon kahjustab kõige tugevamalt vaesemaid inimesi, kellel pole varasid (nt kinnisvara). Ja inflatsiooni alla tõmbamiseks tõstavad keskpangad intressimäärasid, mille maksavad kinni... jälle vaesemad inimesed oma laenumaksetega 😃 ehk siis keskpangad toodavad raha ja tavainimene maksab selle kahekordselt kinni. Hea süsteem!

  • @FiZc
    @FiZc 2 місяці тому

    Mõistlik selgitus mu meelest. Arvan, et lisaks väärakale krediidisüsteemile on kindalt probleem ka haridussüsteemiga. Võtta 30ks aastaks liikuva intressiga laenu on ikka päris napakas. Kui mõistad aja valida, siis võiks veel riskida nii 5 aastase laenu võtmisega. Pikemaks läheb või majandust ei tunne väga hästi, siis tuleks ikka intress lukku panna.

  • @ylovaht2097
    @ylovaht2097 2 місяці тому

    AMERICAN MEDIA GROUP jagab kukdkopika lugusid aaga Eesti seal ei olnud aaga suurfirma omanik kui poega asendas kuna see pääses kadetikooli ..vahetas lipsu ja ja kuldkäekella ära poja kabinetis mis tähendab jeestis et nii ei ole aktsiatega röövlikarja käes 😅

  • @MikkPuravik
    @MikkPuravik 2 місяці тому

    Aitäh. Saatsin raha! Saada Sina ka ja pigem kohe!

  • @FiZc
    @FiZc 2 місяці тому

    Täieliku reservmäära jutt tundus imelik. Pankades on pikalt olnud ajalised deposiidid, mille puhul klient loobub raha/valuuta kasutamisest. Pank teeb sellega mida iganes ja klient on sellega võtnud riski, et teenida intressi. Laenamine sellest varapotist tootluse tõstmiseks tehaste jne jaoks on täiesti mõistlik. Selliselt on ka raamatupidamine tasakaalus ja ei teki ebanormaalset võimendust nagu praegu. Hetke probleem on suuresti selles, et ega inimesel valikuid pole. Keskmine tolvan ei mõista isegi seda, et iga sendike, mille panka on pannud, ükspuha kuidas kontot kirjeldatakse, on laen pangale. Panga klient on laenu andja ja pank on laenu saaja. Klient kannab kogu riski. Pank teeb selle rahaga mida iganes. Kui see iganes vastu taevast lendab, siis klient on valuutast ilma. Pangal pole kohustust seda sittagi kaitsta. Eksisteerib sundkindlustus pankadel, aga see varjab probleemi ja tõstab ebanormaalselt veelgi riskitaluvust. Ajaloost on juba teada, et kindlustusfondid näitavad keskmist näppu suuremate probleemide tekkimisel, force majeure vms.

  • @stout8529
    @stout8529 2 місяці тому

    Selles saates lasi saatejuht külalise päris kergelt paarist teemast läbi. Oleks võinud teravam olla, aga eks see on ka hea, et saatejuht laseb külalisel rääkida, mitte ei debateeri. Kuigi siin oleks debati materjali küll ja veel :D Hea kuulamine, siiski!

  • @ValmarRasu
    @ValmarRasu 2 місяці тому

    Mis trendiks seda nimetatakse ,kui riigieelarvest antakse eraettevõttele miljardites riigiabi INTEL CORP näitel? Sellega suureneb ju USA riigivõlg See toimub ju täna ilma kirutud D Trumpita.miks peab riigieelarvest erafirmasid puputama?

  • @stout8529
    @stout8529 2 місяці тому

    See podcast on saanud mu üheks lemmikuks eesti podcastidest. Väga sisukad jutuajamised ja ei mämmutata mingite investeerimisguru klišeedega nagu ülejäänud. Hea saatejuht, hoomab teemasid ja külalised on ka tipp-topp asjalikud.

  • @indigovanur
    @indigovanur 3 місяці тому

    Huvitav arusaam raha teenimisest, et raha teenitakse, nagu ta oleks kõürgemast seisusest. Mina olen elu aeg sellest nii aru saanud, et see tähendab teenima nii, et tasuks on raha.

  • @FiZc
    @FiZc 3 місяці тому

    Mises ütles juba ligi 100 aastat tagasi midagi sarnast, et ajalugu koosneb sidumata juhtumitest ja sellest aru saamiseks on vaja kasutada mingit meetodit juhtumite sidumiseks. St kui tegemist mingi napaka kommunistiga või lihtsalt valede arvamustega ajaloolasega, siis ajaloo interpretatsioon on ka täiesti vale. Mises käis välja oma Human Actionit ka ajaloolastele ajaloo sidumiseks, soovitan lugeda. Väga paks raamat muidugi. Külaline eksib raha asjus. Kõik need naelad, margid ja dollarid viitasin mingi kaalu hõbedale/kullale. Hõbe ehted olid täpselt samamoodi raha nagu mündid. Hõbe plönnile sodimine ei muutnud seda. Samamoodi tänapäeval kui sa osa EURid paned kasvukontole, osa madratsi alla ja osa rahakotti, siis osade EUR'ide olemust pole sa muutnud. Sa muutsid lihtsalt nende kasutust. Tänapäeval mitmes keeles, kuuldavasti, veel sama sõna rahale ja hõbedale. Soovitan Rothbardi: What has government done to our money.

  • @eerotiitus9817
    @eerotiitus9817 4 місяці тому

    Tere. Põnev ja samas oli tunda vana poliitiku hõngu vastustes. Sooviks kuulata Hr Adoneni ja Hr Neivelti tebatti, kus lugupeetud saatejuht hoiaks kohtuniku rolli.

  • @eerotiitus9817
    @eerotiitus9817 4 місяці тому

    Väga maru saade. Sooviks Ristoga päris isegi ühe laua taha istuda ja veidi arutleda temaga, sarnastel teemadel! Jätka ma saate sarja!

  • @reintaberland7042
    @reintaberland7042 4 місяці тому

    Eesti valitsyss vaja Neid TARKU NEHI👍👍👍

  • @FiZc
    @FiZc 4 місяці тому

    Filosoofiliselt tiptop. Naljakas kuidas eestikeel kaob silme ees muutudes katkiseks inglisekeeleks. Ma ise kuulan ka neid teemasi inglisekeeles alati ja eestikeeles väljendamiseks napib sõnu. Lahe, et lõpuks meil ka teemat arutatakse. Bitcoini jutt polnud nii rumal, nagu enamus fännidel, aga minumeelest ikkagi vigane. Külaline valib raha omadusi pisteliselt, et oma arvamuste raami ära mahutada. Ma arvan, et see oli Rothbard, kes kirjutas "Money is the most desirable commodity...". Külaline ka mainib lõpus usku, et küll keegi on nõus võtma ta bitcoini toidu vastu vms. Mul seda usku pole. Kuidas usku ratsionaalselt põhjendada? Raha 1 omadusi on see, et tegemist on varaga, mida inimesed tahavad. Bitcoini puhul pole aga mingit vara olemas, eksisteerib ainult sissekanne ja see on heal juhul lubadus millegi jaoks. Lubadused pole aga sittagi väärt, kui hüperinflatsioon laamendab. Kedagi ei koti, kas sa oled midagi varem tootnud ja sul bitcoini andmebaasis krediiti. Tehingud on ainult vara mingi teise vara vastu. Mis saab siis, kui keegi, putsin, hakkab meres lebavaid internetti kandvaid kaableid lõhkuma? Andmebaasid pole enam sünkroniseeritud ja mis bitcoine siis vahetatakse? Minu arust on kõige naljakam see väide, et bitcoini ei saa hävitada. Tehniliselt jah, bitcoin pole su pulgal. Pulgal on võti ja bitcoini sissekanne paljudel arvutitel. Kui sa aga võtme kaotad, siis on bitcoin kättesaamatu. Arvestades kuidas bitcoini fännid uhkustavad selle üle, et mingi hetk pole enam võimalik neid juurde luua. Kujutad nüüd ette olukorda, kus sõja või kolimiste järel jne jne suurem hulk võtmeid on kaduma läinud ja 90% bitcoinist on lihtsalt lukus, võtit kellelgi pole ligipääsuks. Mis kasu sul sellest sitast veel on? See, et kulda saab varastada on samaaegselt halb ja hea, sest kuld jääb ikkagi alles ja saab tulevikus veel kasutada. Bitcoin lõppeb mingi hetk, see on fakt.

    • @stout8529
      @stout8529 3 місяці тому

      Jah. Täitsa lõpp ikka :D See usk, et küll keegi võtab su bitcoini vastu olukorras, kus kogu maailma rahasüsteem on kokku kukkunud, on küll pehmelt öeldes sinisilmne. Sellises olukorras pole sul enam internettigi. Kus sa seda bitcoini ülekannet veel teed ja kellele? Sellises olukorras on ainult labidas ja kahemehe ader. Aga keegi ikka võtab krüptot vastu, onjõ! Teiseks veel see, et isegi.. isegi kui keegi ikka võtab su krüptot vastu, siis mis on see hinnanguline väärtus, mitu bitcoini maksab sellises olukorras kilo kartuleid, liiter piima või jupp alumiiniumtraati? 0.0000001btc või 1000000btc? Mõlemad on võimalikud ja täpselt sama tõenäolised, ehk ette ennustamatud. Ja see ka veel, et iga btc omaniku lahkumisega siit ilmast lahkub ka tema btc, kui ta just seda ei päranda. Aga varem või hiljem, eeldatavasti ühe-kahe põlvkonna jooksul on kadunud, unustatud jne suurem osa btc pulkadest, paroolidest ja kõigest muust, mis lubas ligipääsu su walletile. Juurde neid ju luua ei saa selle levinud müüdi järgi. Mis siis edasi? 95% btc on kadunud mõnekümne aastaga ja siis on 1btc väärt veel rohkem “midagit”? Ah, see on nii jabur. Kokkuvõttes on tegemist jamaga, kust otsast ka ei vaata.

  • @tomthomas4831
    @tomthomas4831 4 місяці тому

    Risto. Mis appi sina konkreetselt kasutad, et ülekannet teha... mis appi saates kasutati btc vastuvõtmiseks?

    • @ristorossar
      @ristorossar 4 місяці тому

      Wallet of Satoshi, aga see ainult väikeste summade jaoks. Suuremate summade jaoks teised lahendused.

  • @sixten_2024
    @sixten_2024 4 місяці тому

    Päris huvitav väärtuse hoidja …. vahepeal 60k , siis 20k jne… ei tundu väga väärtuse hoidja, pigem spekuleerimise objekt.?

    • @ristorossar
      @ristorossar 4 місяці тому

      Soovitan vaadata natukene pikemat perioodi, kuna sina (ja me kõik) kasutame arvestusühikuna eurot, siis on loogiline, et kõik muu kõigub lühiajaliselt selle ümber. Aga eks see probleem on muidugi ja see on selgelt seotud ka veel Bitcoini noorusega ja väiksusega - küll see ära laheneb. Võttes seda arvesse, ei ole mõistlik Bitcoini kasutada väärtuse hoidjana, kui sul on seda väärtust vaja eurodes lühiajaliselt - siis on eurode hoidmine kõige mõistlikum, aga kui su ajahorisont on 2+ aastat, siis on pilt teistsugune.